Kaks nähtust interneti varasemast ajaloost. (2. nädal)

  Tänapäeva inimene ilmselt ei kujutaks oma elu ette ilma internetita. Peaaegu, et kõike saab teha tänu interneti olemasolule, olgu selleks siis info otsimine, veebipoest asjade tellimine, õppimine või teiste inimestega suhtlemine läbi oma nutiseadme. 


E-POST


 Interneti üks vanim kasutusala on e-posti saatmise võimalus. E-posti saatmine on arenenud samamoodi nagu internet - väikeste sammude kaupa. Näiteks üks varajane näide e-posti kontseptsioonist 1965. aastal MIT-s loodud programm “MAILBOX”. [1]

See programm võimaldas üliõpilastel jätta arvutisse lokaalselt sõnumeid. See tähendab seda, et oli võimalik “saata” arvutis sõnum teisele kasutajale. Teine osapool nägi sõnumit alles siis kui ta logis sisse samasse arvutisse, oma kontoga. Tänapäeva mõistes on selline “e-posti” mõiste üsna kasutu. 

 1969. aastal ARPANET-i tulekuga jõuti päris arvutivõrguni. Sellest ajast peale hakkas e-posti idee eksponentsiaalse tempoga arenema. 1971. aastal arendas Ray Tomlinson välja e-posti kontseptsiooni nagu me teame seda tänapäeval. [1] Tehnoloogia siiski arenes edasi, aga üldine mõte on sellest ajast. 1993. aastal muudeti sõna “electronic mail” ära “email”-iks. Tänapäevani on e-post üks interneti kasutatumaid teenuseid.



Kirjutusmasin


 Kirjutusmasin on 19. sajandi üks revolutsioonilisem leiutis. Selle abil sai paberile tähti trükkida tähemärkide kaupa ja see lihtsustas tolle aegset kontoritööd. Christopher Latham Sholes leiutas kirjutusmasina 1867. aastal. [2] Alguses ei osanud inimesed sellest midagi arvata, nagu ikka uute leiutistega on. Esimest kirjutusmasinat müügiks tutvusti avalikult 1874. aastal. Kuskil 10 aastat võttis aega, et kirjutusmasina vajalikkus ja mugavus leviks ning üha rohkem kontoreid hakkas neid endale hankima. [2]

 Tänaseks on kirjutusmasina töövõime palju aeglasem kui arvutil ja seetõttu neid enam ei kasutata. 

Minu arust on kirjutusmasin väga oluline leiutis, seda võib mingis mõttes pidada ka arvuti klaviatuuri eelkäijaks.


Kasutatud allikad: https://phrasee.co/blog/a-brief-history-of-email/ [1]

https://onlinetyping.org/blog/invention-of-the-typewriter.php [2]


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale. (3. nädal)

Ajalugu   Info ja uudised on olnud terve inimeste ajaloo olulisel kohal. Algselt jagasid inimesed infot ja oskuseid verbaalselt, vanemad pärandasid retsepte, juhised jms. oma lastele kes omakorda õpetasid seda edasi oma lastele. Nii toimus põlvkondade vaheline info jagamine, kuid selline variant ei ole pädev ja info sageli muutub või ununeb.   Esimest teadaolevat "ajalehe" tüüpi infoallikas oli Acta Diurna, mis ilmus Roomas 131 aastat e.m.a. seal oli Rooma võimude ametlikud teadaanded.  [1], [2], [3],[4] See oli kivi- või metallplaadile toksitud kirjutis. See juba näitab, et info levitamiseks on aegade algusest peale mõeldud - kuidas seda teha kergemini ja suuremale publikule?  Eestis esimene ajaleht ilmus aastal 1806., mis kandis nime "Tarto maa rahwa Nädalli-leht". [5] Väljaanne hakkas ilmuma iga nädal ja see toimus kuni 1806. aasta lõpuni kuni Venemaa keiserriigi valitsuse nõudmisel keelustati.  Uus meedia positiivne ja negatiivne mõju traditsioonilisele meediale
Lisateave

"Copyleft: all rights reversed" (7. nädal)

 Copyleft mõte on muuta programm vabaks kõigile kasujatele ning lisaks kõik originaal programmi muudetud variandid oleks samuti vabaks kasutamiseks. Seda võib seletada nii, et kõige lihtsam on teha programm ja laadida see üles interneti ilma autorõiguse kaitseta. See lubab inimestel seda programmi jagada ja soovi korral teha originaalile muudatusi. Samuti annab see võimaluse muuta väikeste muudatustega programm kommertsiaalseks ning seejärel puuduvad võimalused seda jagada ja muuta nagu see oli originaali puhul.  GNU projekti eesmärk ongi muuta tarkvara ja programmid vabavaraliseks kasutamiseks. Seepärast otsustataksegi "copyleft"-ida programmid selle asemel, et lihtsalt autoriõiguse kaitseta need avaveebi üles laadida. [1] Olemas on erinevate "tugevustega" copyleft litsentsid: * Väga tugev : Affero General Public License (AGPL); näiteks GNUnet , ownCloud , GlobaLeaks * Tugev : GNU General Public Licennse (GNU GPL); näiteks Cryptocat , FreeBASIC , Notepad++ * Nõrk :
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (12. nädal)

Kujutis
 Rakenduse põhieesmärk on teha seda, mida sellelt oodatakse. Lisaks sellele on veel mitu olulist faktorit, mis muudavad rakenduse kasutamise meelepäraseks ja mugavaks, näiteks: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus ja rahulolu.  Järgnevas blogipostituses analüüsin kahte erinevat rakendust nende faktorite ja enda kogemuse põhjal. Kuidas mingi aspekt on täidetud või kehvasti täidetud. Spotify  Spotify on rakendus, mis võimaldab kuulata muusikat, podcaste ja sinna platvormile üles laetud helisalvestisi. Olles ise nii mobiiliäpi kui ka internetiversiooni pikaajaline kasutaja, võin väita, et spotify on kõiki sissejuhatuses toodud faktoreid kenasti jälginud arendusprotsessi käigus. * Õpitavus - Spotify õpitavuse teeb lihtsaks see, et seal ei ole väga üleliia funktsioone ja nuppe mida vajutada. Lisaks on see vägagi intuitiivne ja sarnane mitmete teiste muusikapleieriga.  Peale paari korda kasutamist on juba üsna selge kuidas äpp töötab. *Tõhusus -   Haakub kenasti eelmise punktiga, äpis on olemas &
Lisateave