Tarkvara arenduse- ja ärimudeli analüüs. (11. nädal)

 Discord 

 Discord on tasuta video, suhtluse ja "chattimise" tarkvara, mis on eelkõige mõeldud mänguritele. Selle kasutamine ei eelda mitte midagi muud, kui internetist allalaadimist ja kasutaja registreerimist. Discordi populaarsuse kasvamisega on seda hakanud kasutama ka koolid, ülikoolid ja isegi tööalaselt. Selle põhjuseks on tarkvara lihtsus ja lai funktsionaalsus mis teeb selle kasutamise mõnusaks ja kergeks igaühele. Eriti koroonapandeemia valguses on Discordi kasutamise lihtsus ja mugavus välja tulnud.  Discordi "kasutjate kordaja" kasvas pandeemia jooksul kolme kordseks. [1]

 Discord pakub ka igakuist tasulist "Discord Nitrot". Selle staatuse omandamise korral tulevad sulle mõnned eelised võrreldes tavakasutajatega. Näiteks, võimalus teha endale "custom Discord avatar", rohkem erinevaid emotikone, võimalus saata chatis kuni 100MB faile, parem kvaliteet ekraanijagamise korral ja lisaks saad ka endale Nitro Badge, mis näitab, et omad seda paketti. Discord Nitro maksab kuus 9.99$ või aastane pakett 99.9$. 

 Selle info põhjal võib väita, et Discordi ärimudel "Freemium". Pakutakse toodet nii tasuta kui on ka võimalik Discordi "toetada" ja selle tulemusena saada endale eelised "mitte toetajate" kasutajate ees. Minule isiklikult meeldib väga Discordi lähenemine, et nemad oma platvormil reklaami ei müü, seda võimalust lihtsalt ei eksisteeri, nad "elavad ära" oma pakettide müügist ja "annetustest".


HOIA

 HOIA rakenduse arendusprotsess toimus järgmise skeemi põhjal:


Esialgu uuris arendusmeeskond terviseandmeid töötlevate äppide häid tavasid ning dokumenteeris nõuded privaatsusel ja turvalisusele. Seejärel analüüsiti äppi turvalisust tagavaid aspekte, kuidas säilitada konfidentsiaalsus (et inimese telefonis olev bluetoothi signaal mis välja antakse, oleks krüpteeritud ja ei oleks inimesega seostatav) ja kuidas poleks võimalik lekitada isikute informatsiooni ning kaitsta rünnakute eest.

Võib väita, et HOIA äppi arendusprotsess toimus "waterfall" stiilis arenduse järgi. Esialgne eesmärk oli kindel, alguses analüüsiti erinevaid tervisandmeid töötlevate äppide häid tavasid. Alguses tehti valmis tarkvara ja seejärel asuti testima enne tarkvara avalikustamist. Disain ei olnud antud äppi puhul väga oluline ja suurem rõhk oli funktsionaalsusel ja seetõttu ka see tundub minu arust kõige mõistlikum arendusmudel.


Kasutatud allikad:

https://www.zendesk.com/customer/discords-covid-19-response/ [1]

https://koodivaramu.eesti.ee/tehik/hoia/documentation/-/blob/master/01-HOIA-%C3%BClevaade.md [2]

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale. (3. nädal)

Ajalugu   Info ja uudised on olnud terve inimeste ajaloo olulisel kohal. Algselt jagasid inimesed infot ja oskuseid verbaalselt, vanemad pärandasid retsepte, juhised jms. oma lastele kes omakorda õpetasid seda edasi oma lastele. Nii toimus põlvkondade vaheline info jagamine, kuid selline variant ei ole pädev ja info sageli muutub või ununeb.   Esimest teadaolevat "ajalehe" tüüpi infoallikas oli Acta Diurna, mis ilmus Roomas 131 aastat e.m.a. seal oli Rooma võimude ametlikud teadaanded.  [1], [2], [3],[4] See oli kivi- või metallplaadile toksitud kirjutis. See juba näitab, et info levitamiseks on aegade algusest peale mõeldud - kuidas seda teha kergemini ja suuremale publikule?  Eestis esimene ajaleht ilmus aastal 1806., mis kandis nime "Tarto maa rahwa Nädalli-leht". [5] Väljaanne hakkas ilmuma iga nädal ja see toimus kuni 1806. aasta lõpuni kuni Venemaa keiserriigi valitsuse nõudmisel keelustati.  Uus meedia positiivne ja negatiivne mõju traditsioonilisele meediale
Lisateave

"Copyleft: all rights reversed" (7. nädal)

 Copyleft mõte on muuta programm vabaks kõigile kasujatele ning lisaks kõik originaal programmi muudetud variandid oleks samuti vabaks kasutamiseks. Seda võib seletada nii, et kõige lihtsam on teha programm ja laadida see üles interneti ilma autorõiguse kaitseta. See lubab inimestel seda programmi jagada ja soovi korral teha originaalile muudatusi. Samuti annab see võimaluse muuta väikeste muudatustega programm kommertsiaalseks ning seejärel puuduvad võimalused seda jagada ja muuta nagu see oli originaali puhul.  GNU projekti eesmärk ongi muuta tarkvara ja programmid vabavaraliseks kasutamiseks. Seepärast otsustataksegi "copyleft"-ida programmid selle asemel, et lihtsalt autoriõiguse kaitseta need avaveebi üles laadida. [1] Olemas on erinevate "tugevustega" copyleft litsentsid: * Väga tugev : Affero General Public License (AGPL); näiteks GNUnet , ownCloud , GlobaLeaks * Tugev : GNU General Public Licennse (GNU GPL); näiteks Cryptocat , FreeBASIC , Notepad++ * Nõrk :
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (12. nädal)

Kujutis
 Rakenduse põhieesmärk on teha seda, mida sellelt oodatakse. Lisaks sellele on veel mitu olulist faktorit, mis muudavad rakenduse kasutamise meelepäraseks ja mugavaks, näiteks: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus ja rahulolu.  Järgnevas blogipostituses analüüsin kahte erinevat rakendust nende faktorite ja enda kogemuse põhjal. Kuidas mingi aspekt on täidetud või kehvasti täidetud. Spotify  Spotify on rakendus, mis võimaldab kuulata muusikat, podcaste ja sinna platvormile üles laetud helisalvestisi. Olles ise nii mobiiliäpi kui ka internetiversiooni pikaajaline kasutaja, võin väita, et spotify on kõiki sissejuhatuses toodud faktoreid kenasti jälginud arendusprotsessi käigus. * Õpitavus - Spotify õpitavuse teeb lihtsaks see, et seal ei ole väga üleliia funktsioone ja nuppe mida vajutada. Lisaks on see vägagi intuitiivne ja sarnane mitmete teiste muusikapleieriga.  Peale paari korda kasutamist on juba üsna selge kuidas äpp töötab. *Tõhusus -   Haakub kenasti eelmise punktiga, äpis on olemas &
Lisateave