ITSPEA blogi, Richard Reintal

 2013. aastal koostatud "Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020" lõpptähtaeg on kätte jõudnud ja analüüsin visiooniosa ühte minu arvates väga hästi õnnestunud ja teist vähem õnnestunud punkti. Tegemist on siiski minu arvamusega, mis toetub minu isiklikule kogemusele kui ka minu vaadetele.  Koroonajastu ajal sai meile üsnagi selgeks, et meie riigi IT pädevus on heal tasemel. Kohe kui koroonaviiruse laialdane levik mõjutas kogu maailma, oli õpilastel kohe küsimus, et "mis saab koolist? kuidas me sellises olukorras edasi oma koolikohustusi täidame?". Sellele küsimusele leiti kiiresti lahendus ja isegi selleks vajalikud vahendid on nii elementaarsed, et nende hankimisega probleeme ei tekkinud.  Kogu õpe läks üle, kaugõppele mis toimus siis e-õppe vormis. Arengukavas on välja toodud punkt: "Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt

Ajalugu   Info ja uudised on olnud terve inimeste ajaloo olulisel kohal. Algselt jagasid inimesed infot ja oskuseid verbaalselt, vanemad pärandasid retsepte, juhised jms. oma lastele kes omakorda õpetasid seda edasi oma lastele. Nii toimus põlvkondade vaheline info jagamine, kuid selline variant ei ole pädev ja info sageli muutub või ununeb.   Esimest teadaolevat "ajalehe" tüüpi infoallikas oli Acta Diurna, mis ilmus Roomas 131 aastat e.m.a. seal oli Rooma võimude ametlikud teadaanded.  [1], [2], [3],[4] See oli kivi- või metallplaadile toksitud kirjutis. See juba näitab, et info levitamiseks on aegade algusest peale mõeldud - kuidas seda teha kergemini ja suuremale publikule?  Eestis esimene ajaleht ilmus aastal 1806., mis kandis nime "Tarto maa rahwa Nädalli-leht". [5] Väljaanne hakkas ilmuma iga nädal ja see toimus kuni 1806. aasta lõpuni kuni Venemaa keiserriigi valitsuse nõudmisel keelustati.  Uus meedia positiivne ja negatiivne mõju traditsioonilisele meediale

   Tänapäeva inimene ilmselt ei kujutaks oma elu ette ilma internetita. Peaaegu, et kõike saab teha tänu interneti olemasolule, olgu selleks siis info otsimine, veebipoest asjade tellimine, õppimine või teiste inimestega suhtlemine läbi oma nutiseadme.  E-POST  Interneti üks vanim kasutusala on e-posti saatmise võimalus. E-posti saatmine on arenenud samamoodi nagu internet - väikeste sammude kaupa. Näiteks üks varajane näide e-posti kontseptsioonist 1965. aastal MIT-s loodud programm “MAILBOX”. [1] See programm võimaldas üliõpilastel jätta arvutisse lokaalselt sõnumeid. See tähendab seda, et oli võimalik “saata” arvutis sõnum teisele kasutajale. Teine osapool nägi sõnumit alles siis kui ta logis sisse samasse arvutisse, oma kontoga. Tänapäeva mõistes on selline “e-posti” mõiste üsna kasutu.   1969. aastal ARPANET-i tulekuga jõuti päris arvutivõrguni. Sellest ajast peale hakkas e-posti idee eksponentsiaalse tempoga arenema. 1971. aastal arendas Ray Tomlinson välja e-posti kontseptsiooni

   Arvuti ajaloo algusaegadel oli arvuti eesmärk arvutamine. Mida rohkem on infotehnoloogia arenenud seda rohkem on tekkinud juurde rohkem arvuti kasutamisalasid. Kodust lahkumata on võimalik teha ära oma ostlemised ja tellida kaup otse koju. Kirjutan nüüd mõnest, minule huvitavast IT lahendusest. Windows 95 (1990-dad) Aastal 1995. avaldab Microsoft uue operatsioonisüsteemi nimega Windows 95. Selle eripäraks oli graafiline kasutajaliides. Tor browser (2000-dad)  Interneti algusaegadel sai üsna kiiresti selgeks see, et kõik mis sa internetis teed, sellest jääb maha jälg. 90ndatel David Goldschlag, Mike Reed, and Paul Syverson hakkasid mõtlisklema selle üle, et kas ja kuidas oleks võimalik ehitada internetivõrk, kus säiliks anonüümsus. Nende lahenduseks oli “onion routing”. Selle mõte oli see, et info liikus läbi erinevate serverite ja igal sammul see krüpteeriti. [2] Samal põhimõttel töötab Tor Browser mis avaldati aastal 2008. Seda saab kasutada nii avaveebi kasutamiseks kui ka süvavee