Eesti infoühiskonna visioon 2020, analüüs (4. nädal)

 2013. aastal koostatud "Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020" lõpptähtaeg on kätte jõudnud ja analüüsin visiooniosa ühte minu arvates väga hästi õnnestunud ja teist vähem õnnestunud punkti. Tegemist on siiski minu arvamusega, mis toetub minu isiklikule kogemusele kui ka minu vaadetele.

 Koroonajastu ajal sai meile üsnagi selgeks, et meie riigi IT pädevus on heal tasemel. Kohe kui koroonaviiruse laialdane levik mõjutas kogu maailma, oli õpilastel kohe küsimus, et "mis saab koolist? kuidas me sellises olukorras edasi oma koolikohustusi täidame?". Sellele küsimusele leiti kiiresti lahendus ja isegi selleks vajalikud vahendid on nii elementaarsed, et nende hankimisega probleeme ei tekkinud. 
Kogu õpe läks üle, kaugõppele mis toimus siis e-õppe vormis. Arengukavas on välja toodud punkt:

"Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul." [1] 

 Mulle tundub, et tänu koroonale selle punkti "täitmine" kiirenes kõvasti. Ei tea kas oleks selline e-õppe variant gümnaasiumites kasutusele võetud kui poleks sellele kohe ja praegu nii suurt vajadust olnud. Aga eks me seda ei saagi kunagi teada. Praegu on võimalik "koolis käia" ilma arvuti tagant lahkumata. Mõnele see meeldib, mõnele mitte.  Hariduse saamine on tõesti muudetud paindlikuks - võimalus vaadata loenguid siis kui sa ise tahad aga see ei mõjuta sinu oskuste omandamist, pigem just aitab sellele kaasa.
Minu arust kogu selline lähenemine arendab sinu ajaplaneerimisoskust ja iseseisvalt hakkama saamist. Siiski on võimalus küsida õpetajalt/õpppejõult täiendavaid küsimusi ja seda läbi veebi. 

Võib öelda, et antud visioonipunkt osutus tähtsamaks kui kunagi osati arvata, see ei muutnud oluliseks vaid pigem hädavajalikuks. Vahendid olid olemas kogu selle aja, kuid nende tähtsust ei osatud varem nii hinnata.

Järgneva punkti kohta ei saa öelda, et see on vale. Samas on selle punkti täitmine mõnes olukorras üsna ebatõenäoline. 

"Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine. Seda enam, et kadumas on IKT-oskusi mittenõudvad töökohad. IKT laialdane kasutuselevõtt on kiirendanud struktuurseid muutusi tööturul." [1]

Infotehnoloogia arengu käigus vahetatakse paljud "lihttööd" välja masinate vastu. Näiteks iseteeninduskassad. See on majanduslikult ettevõttele kasulikum kuid samas võib mõelda seda nii, et kui kõik kassapidajad kaotavad oma töö siis mille eest nad peaksid iseteeninduskassas tooteid ostma?
Saan küll aru, et see punkt ei ole otseselt mõeldud nii, et IKT areng aitab inimestel töökohti alles hoida kuid minu meelest on väga ebatõenäoline, et 55-aastane Valeri Ida-Virumaalt hakkab nüüd andmeanalüüsi või programmeerimist õppima peale seda kui tema töö asendatakse masinaga. 
Kuid tõsi, töökoha kadumise korral on võimalik inimesel omandada vajalikud oskused, et asuda infotehnoloogia valdkonna tööle. IT valdkond areneb koguaeg ja siinkohal võib tuua ka praktilise näite ütlusele "elukestev õpe". Selles valdkonnas tuleb koguaeg uute tehnoloogiatega ennast kursis hoida ja pidevalt juurde õppida.

 Üldistatult võib öelda, et visioonikava on pidanud paika. Mõne punkti täitmine on rohkem õnnestunud olude sunnil. Ootan juba huviga milline näeb välja Eesti infoühiskond järgmisel kümnendil. 

KASUTATUD ALLIKAD:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf [1]