Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale. (3. nädal)

Ajalugu

  Info ja uudised on olnud terve inimeste ajaloo olulisel kohal. Algselt jagasid inimesed infot ja oskuseid verbaalselt, vanemad pärandasid retsepte, juhised jms. oma lastele kes omakorda õpetasid seda edasi oma lastele. Nii toimus põlvkondade vaheline info jagamine, kuid selline variant ei ole pädev ja info sageli muutub või ununeb. 
 Esimest teadaolevat "ajalehe" tüüpi infoallikas oli Acta Diurna, mis ilmus Roomas 131 aastat e.m.a. seal oli Rooma võimude ametlikud teadaanded.  [1], [2], [3],[4] See oli kivi- või metallplaadile toksitud kirjutis. See juba näitab, et info levitamiseks on aegade algusest peale mõeldud - kuidas seda teha kergemini ja suuremale publikule?
 Eestis esimene ajaleht ilmus aastal 1806., mis kandis nime "Tarto maa rahwa Nädalli-leht". [5] Väljaanne hakkas ilmuma iga nädal ja see toimus kuni 1806. aasta lõpuni kuni Venemaa keiserriigi valitsuse nõudmisel keelustati. 

Uus meedia positiivne ja negatiivne mõju traditsioonilisele meediale

 Infotehnoloogia areng on muutnud infovahetuse tänapäeva maailmas väga lihtsaks. Kodust lahkumata võid oma arvuti taga lugeda Jaapani uudiseid või õppida Hiina keelt või mida iganes sinu hing ihaldab.
 See ongi uus meedia positiivne mõju traditsioonilisele meediale. Infot levitada on tänapäeval nii lihtne, internetist leidva info põhjal võid luua ise oma foorumi või "uudistekanali" kus hakkad infot jagama. Füüsiliselt pole sul vaja muid ressursse kui arvuti ja natukene mõtlemist. 
 Üldiselt kaasneb iga hea asjaga ka midagi halba, antud juhul on infot laialdaselt levitada lihtne kuid sellega kaasneb ka valeinfo ja propaganda jagamine. Tänapäeva koroonajastu heaks näiteks võib tuua selle, kuidas levib igasuguseid vandenõuteooriaid ja vaktsiinide kohta valeinfot. Seega on väga oluline olla allikakriitiline. Valeinfo jagamine ei ole otseselt keelatud ja oma arvamust võib jagada, kuid see ei ole minu arust eetiliselt õige. Minu lemmik näide on "flat earth movement" kus inimesed räägivad olukorrast mida on mitu korda "debunk"-itud teaduslikult, kuid ikka jagub inimesi kes seda usub. Suures osas võib süüdistada nende liikumiste eesvedajaid, kes räägivad oma "kuulajatele" seda, mida nad kuulda tahavad.
 Iga hea asjaga kaasneb midagi halba ja see on paratamatu, tuleb õppida neid kahte kasakaalus hoidma. Ei saa ju ühiskonna arengut nüüd seisma panna, kuna sellega võib kaasneda midagi halba. Uue meediaga on sama lugu - selle mõju on negatiivselt muutnud traditsioonilist meediat kuid ka samas positiivsest küljest edendanud.



Kasutatud allikad: https://forte.delfi.ee/artikkel/70476905/acta-diurna-ajaleht-ilmus-juba-antiikses-roomas-moistagi-mitte-paberil [1]

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19370617.2.91 [2]

https://www.historyofinformation.com/detail.php?id=1334 [3]

https://timesofindia.indiatimes.com/when-and-where-was-the-first-newspaper-published/articleshow/2477418.cms [4]

https://novaator.err.ee/689184/minevikuminutid-esimene-eestikeelne-ajaleht-ilmus-212-aastat-tagasi [5]

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

"Copyleft: all rights reversed" (7. nädal)

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (12. nädal)