Autoriõigused ja intellektuaalomandi käsitlus (6. nädal)

Sissejuhatus


  Autoriõigused ja intellektuaalomandi kaitse on olemas olnud juba pikka aega. Isiklikust kogemusest võin väita, et Eestis ei ole sellel nii suur järelvalve kui mõnes teises EL-i riigis. (Näiteks Saksamaa, eluline näide allpool)
 Antud blogipostituses analüüsin Rick Falkvinge ja Christtian Engströmi raamatu "The Case for Copyright Reform"-i [1] põhjal mõnda nende väljatoodud punkti ja kirjutan ka isiklikust kokkupuutest autoriõiguste rikkumisega. 

Analüüs

 Raamatus on välja toodud punkt "Free Sampling". Minu arusaamine sellest on see, et olemasolevaid meloodiaid, filmiklippe ja muid kunstiloominguid võiks saada kasutada, et kas siis nendest teha paroodiad, muusikapaladest mix-e või filmiklippide põhjal paroodiaid. Ma nõustun 100%-liselt, et see õigus võiks inimestel olla ja säilida nii nagu ta on tänapäeval. 
 Ma isiklikult puutun kokku väga palju SoundCloudiga, mille põhisisu ongi just mix-id ja remixid. Olemas olevatest lugudest on keegi teinud oma versiooni, muutes siis esialgset muusikapala nii nagu ta ise on seda soovinud. Selline tegevus arendab minu arust muusikat edasi, võimaldab inimestel arendada enda oskusi. Lisaks selle tegevuse käigus ei kao ju originaal ära ja mix-ide eesmärk ei ole üldiselt raha teenida.
 Kui selline tegevus oleks seadusega karmilt piiritletud, muutuks muusikamaailm kõvasti, kaoks ära "muusikaline mitmekesisus". Olen nõus, et kellegi lugu üks ühele maha teha ja sellega proovida tulu teenida peaks olema keelatud, kuid seda piiritleda, et milline lugu on nüüd mõne varasemaga liiga sarnane, on raske ja ei oska mingit lahendust siia tuua.

"Free Non-Commercial Sharing"
 Kui veel mõnikümmend aastat tagasi ei tulnud tavainimestel muretseda omavahel jagatud failide pärast, siis tänapäeval on asjad natuke teised. Keelatud on jagada peer-to-peer platvormil omavahel filme, mänge - mis on mingi firma poolt endale "omistatud". 
 Võin väita, et Eestis ei ole mul sellega kunagi probleeme olnud, kasutades platvormi nimega BitTorrent olen nii mõndagi sealt alla laadinud. Hiljuti juhtus aga mul selline kurb intsident, mis tuletas meelde, et seda ikka ei tohi nii kergekäeliselt võtta ja nii käituda. 
 Nimelt olin läbi BitTorrenti alla laadinud endale "Mortal Kombat"-i filmi ja kuna olin unustanud selle BitTorrentis "kinni panna" siis minu arvuti "seedis" seda edasi teistele inimestele. Suvel läksin Saksamaale tuttavatele külla ja kasutasin oma arvutit seal internetis surfamiseks, muidugi ühendasin enda arvuti tuttavate internetivõrku, mis omakorda kasutas Saksamaa teenusepakkuja võrku.
Automaatselt hakkas minu arvuti jälle Mortal Kombati filmi "seedima" tehes seda läbi selle sama Saksa teenusepakkuja. Kuskil kuu aega hiljem kui olin oma kodus Eestis kirjutab mulle tuttav, et talle on tulnud kohtukutse ja trahvinõue, kuna keegi on laadinud peer-to-peer platvormilt filmi nimega "Mortal Kombat". Trahv oli 1000€ ja siiamaani käib võitlus Saksamaa autoriõiguste ametiga, et mis nüüd siis saab.
 See on ehe näide, et Eestis ei ole veel sellega probleemi kuid juba mujal maailmas on see tavapärane, et selliste tegevuste eest saab trahvi. 

Kasutatud materjalid:

Rick Falkvinge, Christtian Engströmi "The Case for Copyright Reform" : http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale. (3. nädal)

Ajalugu   Info ja uudised on olnud terve inimeste ajaloo olulisel kohal. Algselt jagasid inimesed infot ja oskuseid verbaalselt, vanemad pärandasid retsepte, juhised jms. oma lastele kes omakorda õpetasid seda edasi oma lastele. Nii toimus põlvkondade vaheline info jagamine, kuid selline variant ei ole pädev ja info sageli muutub või ununeb.   Esimest teadaolevat "ajalehe" tüüpi infoallikas oli Acta Diurna, mis ilmus Roomas 131 aastat e.m.a. seal oli Rooma võimude ametlikud teadaanded.  [1], [2], [3],[4] See oli kivi- või metallplaadile toksitud kirjutis. See juba näitab, et info levitamiseks on aegade algusest peale mõeldud - kuidas seda teha kergemini ja suuremale publikule?  Eestis esimene ajaleht ilmus aastal 1806., mis kandis nime "Tarto maa rahwa Nädalli-leht". [5] Väljaanne hakkas ilmuma iga nädal ja see toimus kuni 1806. aasta lõpuni kuni Venemaa keiserriigi valitsuse nõudmisel keelustati.  Uus meedia positiivne ja negatiivne mõju traditsioonilisele meediale
Lisateave

"Copyleft: all rights reversed" (7. nädal)

 Copyleft mõte on muuta programm vabaks kõigile kasujatele ning lisaks kõik originaal programmi muudetud variandid oleks samuti vabaks kasutamiseks. Seda võib seletada nii, et kõige lihtsam on teha programm ja laadida see üles interneti ilma autorõiguse kaitseta. See lubab inimestel seda programmi jagada ja soovi korral teha originaalile muudatusi. Samuti annab see võimaluse muuta väikeste muudatustega programm kommertsiaalseks ning seejärel puuduvad võimalused seda jagada ja muuta nagu see oli originaali puhul.  GNU projekti eesmärk ongi muuta tarkvara ja programmid vabavaraliseks kasutamiseks. Seepärast otsustataksegi "copyleft"-ida programmid selle asemel, et lihtsalt autoriõiguse kaitseta need avaveebi üles laadida. [1] Olemas on erinevate "tugevustega" copyleft litsentsid: * Väga tugev : Affero General Public License (AGPL); näiteks GNUnet , ownCloud , GlobaLeaks * Tugev : GNU General Public Licennse (GNU GPL); näiteks Cryptocat , FreeBASIC , Notepad++ * Nõrk :
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (12. nädal)

Kujutis
 Rakenduse põhieesmärk on teha seda, mida sellelt oodatakse. Lisaks sellele on veel mitu olulist faktorit, mis muudavad rakenduse kasutamise meelepäraseks ja mugavaks, näiteks: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus ja rahulolu.  Järgnevas blogipostituses analüüsin kahte erinevat rakendust nende faktorite ja enda kogemuse põhjal. Kuidas mingi aspekt on täidetud või kehvasti täidetud. Spotify  Spotify on rakendus, mis võimaldab kuulata muusikat, podcaste ja sinna platvormile üles laetud helisalvestisi. Olles ise nii mobiiliäpi kui ka internetiversiooni pikaajaline kasutaja, võin väita, et spotify on kõiki sissejuhatuses toodud faktoreid kenasti jälginud arendusprotsessi käigus. * Õpitavus - Spotify õpitavuse teeb lihtsaks see, et seal ei ole väga üleliia funktsioone ja nuppe mida vajutada. Lisaks on see vägagi intuitiivne ja sarnane mitmete teiste muusikapleieriga.  Peale paari korda kasutamist on juba üsna selge kuidas äpp töötab. *Tõhusus -   Haakub kenasti eelmise punktiga, äpis on olemas &
Lisateave