"How To Become A Hacker" Eric S. Raymond arvustus. (10. nädal)

  Kogu see dokument räägib siis sellest, et kes on häkker ja mis omadused/eesmärgid häkkeril on. Kindlasti ei tohi võrrelda häkkerit ja kräkkerit. Minu üllatuseks ma eelnevalt ei teadnudki päris täpselt, et kes on häkker. Ma arvan, et suur osa ühiskonnast peab häkkereid hoopiski kräkkeriteks, seda kõike lihtsalt teadmatusest. Väga nõustun välja toodud põhioskuste punktidega.

1. Learn how to program.

 See on selge, et IT lahendusi automatiseerida ja kasutajale mugavamaks muuta, on vaja osata programmeerida. Väga hästi on välja toodud, et mis on põhilised keeled ja miks neid on vaja. (HTML, Python jne.)

4. If you don't have functional English, learn it.

 Igal riigil on olemas riigikeel, mille abil jagatakse infot ja tehakse muid asjaajamisi. Häkkeri kommuun on samuti nagu omaette "riik" kus "riigikeeleks" on inglise keel. Tihtipeale ei ole isegi teistes keeltes vajalikke tehnilisi sõnu või mõisteid olemas ja kui on siis teeb see mõistmise pigem raskemaks kui lihtsamaks. Ühtse keele olemasolu aitab inimestel ülemaailma seda samuti mõista, selle tulemusel saab antud projekti edasi arendada.


 Minu arust kogu dokumendi kõige parem punkt on järgnev:

2. No problem should ever have to be solved twice.

 Aeg on kõige väärtuslikuim vara. Seda ei saa juurde osta ja kõigil on seda võrdses koguses.
Igat probleemi ei ole vaja uuesti lahendada, kui keegi on teinud juba optimaalse lahenduse mingile probleemile, oleks mõistlik seda kasutada kui raisata oma aega, et see uuesti lahendad. Jah tõepoolest õppimisprotsessis oleks see vajalik, kuid siin räägin kogenud häkkeri kontekstis. 


Kokkuvõtteks

 Häkkerikultuur on tohutult lai ja mitmekesine. Lisaks probleemide lahendamisele on seal väga suur roll loovusel ja intelligentsil. Sain nii mõndagi uut sellest dokumendist teada ja üleüldse oli mõnus lugemine. 

Kasutatud materjalid:

Originaal link Eric S. Raymondi kirjutisele: http://www.catb.org/esr/faqs/hacker-howto.html

Originaal eesti keelde tõlgituna, Kaido Kikkas: https://www.kakupesa.net/hacker/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale. (3. nädal)

Ajalugu   Info ja uudised on olnud terve inimeste ajaloo olulisel kohal. Algselt jagasid inimesed infot ja oskuseid verbaalselt, vanemad pärandasid retsepte, juhised jms. oma lastele kes omakorda õpetasid seda edasi oma lastele. Nii toimus põlvkondade vaheline info jagamine, kuid selline variant ei ole pädev ja info sageli muutub või ununeb.   Esimest teadaolevat "ajalehe" tüüpi infoallikas oli Acta Diurna, mis ilmus Roomas 131 aastat e.m.a. seal oli Rooma võimude ametlikud teadaanded.  [1], [2], [3],[4] See oli kivi- või metallplaadile toksitud kirjutis. See juba näitab, et info levitamiseks on aegade algusest peale mõeldud - kuidas seda teha kergemini ja suuremale publikule?  Eestis esimene ajaleht ilmus aastal 1806., mis kandis nime "Tarto maa rahwa Nädalli-leht". [5] Väljaanne hakkas ilmuma iga nädal ja see toimus kuni 1806. aasta lõpuni kuni Venemaa keiserriigi valitsuse nõudmisel keelustati.  Uus meedia positiivne ja negatiivne mõju traditsioonilisele meediale
Lisateave

"Copyleft: all rights reversed" (7. nädal)

 Copyleft mõte on muuta programm vabaks kõigile kasujatele ning lisaks kõik originaal programmi muudetud variandid oleks samuti vabaks kasutamiseks. Seda võib seletada nii, et kõige lihtsam on teha programm ja laadida see üles interneti ilma autorõiguse kaitseta. See lubab inimestel seda programmi jagada ja soovi korral teha originaalile muudatusi. Samuti annab see võimaluse muuta väikeste muudatustega programm kommertsiaalseks ning seejärel puuduvad võimalused seda jagada ja muuta nagu see oli originaali puhul.  GNU projekti eesmärk ongi muuta tarkvara ja programmid vabavaraliseks kasutamiseks. Seepärast otsustataksegi "copyleft"-ida programmid selle asemel, et lihtsalt autoriõiguse kaitseta need avaveebi üles laadida. [1] Olemas on erinevate "tugevustega" copyleft litsentsid: * Väga tugev : Affero General Public License (AGPL); näiteks GNUnet , ownCloud , GlobaLeaks * Tugev : GNU General Public Licennse (GNU GPL); näiteks Cryptocat , FreeBASIC , Notepad++ * Nõrk :
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (12. nädal)

Kujutis
 Rakenduse põhieesmärk on teha seda, mida sellelt oodatakse. Lisaks sellele on veel mitu olulist faktorit, mis muudavad rakenduse kasutamise meelepäraseks ja mugavaks, näiteks: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus ja rahulolu.  Järgnevas blogipostituses analüüsin kahte erinevat rakendust nende faktorite ja enda kogemuse põhjal. Kuidas mingi aspekt on täidetud või kehvasti täidetud. Spotify  Spotify on rakendus, mis võimaldab kuulata muusikat, podcaste ja sinna platvormile üles laetud helisalvestisi. Olles ise nii mobiiliäpi kui ka internetiversiooni pikaajaline kasutaja, võin väita, et spotify on kõiki sissejuhatuses toodud faktoreid kenasti jälginud arendusprotsessi käigus. * Õpitavus - Spotify õpitavuse teeb lihtsaks see, et seal ei ole väga üleliia funktsioone ja nuppe mida vajutada. Lisaks on see vägagi intuitiivne ja sarnane mitmete teiste muusikapleieriga.  Peale paari korda kasutamist on juba üsna selge kuidas äpp töötab. *Tõhusus -   Haakub kenasti eelmise punktiga, äpis on olemas &
Lisateave