Postitused

Eetika ja IT (15. nädal)

  Tänapäeval mil pea kõike on võimalik internetis teha, on andnud inimestele palju võimalusi. Pea kõike saab teha arvuti tagant lahkumata, võimalik suhelda inimestega teiselpool maakera ja jääda anonüümseks. Kõlab ju hästi? Kuid igal mündil on kaks poolt - hea ja halb, yin ja yang. Facebooki eetikakoodeks  Facebook (uuema nimega Meta) on suur sotsiaalmeedia võrgustik, millest tänapäeval on teadlik isegi su vanaema. Võib ju eeldada, et juhtiv ettevõte sotsiaalmeedia valdkonnas nagu ta on, omab kindlaks määratud reegleid ja eetilisi häid tavasid, mida tasub rakenduse kasutamisel jälgida. Jah, nii ta on, kuid nagu reaalsus on näidanud siis keelamine ei hoia kõike ära.  Eetikakoodeksi kohaselt võib välja lugeda, et facebookis on keelatud - inimeste mõnitamine, rassism, petukirjad, spämm, phishimine ning üldiselt võib võrrelda neid reegleid ka mõne demokraatliku riigi riigikorraga - kõik peaksid olema võrdsed ning tundma ennast äpis hästi. Tegelikkus aga nii ei ole. Kuna facebook on nii lai

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid (14. nädal)

 Eesti ID kaart  Aastal 2014. tuli välja, et Eesti ID kaarte tootev firma on muutnud oma tehnoloogilist lahendust. Nimelt kui varasemalt genereeriti ID kaardi "public key" lokaalselt arvutis siis tehnoloogia muutusega toimis see nii, et kõik "public key"-d olid kuskil tootja oma serveris 24/7 üleval. Selle tulemusel oli teoreetiliselt võimalik kasutada riiklikut dokumenti ilma seda füüsiliselt omamata ning ka salasõnasi ei pidanud teadma. See kõik oleks nõudnud suurt ressursi, et läbi viia ja kuritarvitada, kuid see võimalus oli olemas. Kuidas see sai nii juhtuda ja mida peaks selle vältimiseks tegema?  Hea oleks rääkida, et keegi peaks seda kontrollima ja testima, et hoida neid juhtumeid ära, kuid tegelikkus onn see, et riigil ei ole piisavalt vahendeid ja ressurssi, et seda teha. Samas ei taha ka tootja firma oma täielikku koodi ja tehnoloogilist lahendust paljastada, see on ärisaladus.   Tuleviku tarbeks peaks sellistes firmades toimuma regulaarselt suured ja põh

Teistmoodi IT (13. nädal)

Kujutis
 AXS Map  AXS Map on 2012. aastal tehtud rakendus. Selle eesmärk on kaardistada kõik hotellid, poed ja avalikud kohad, kus on olemas liikumisvõimalused ratastooliga inimestele. Tegelikult tänapäeval on juba suured nõudmised hotellidele jms., et peavad olema olemas vahendid puudega inimestele liikumiseks ka, kuid alati ei ole.   Rakenduses saavad kasutajad ise lisada avalikele kohtadele reitinguid, et kas kõik vajalik oli olemas ja mis on nende võimaluste hinnang. Suuresti on see levinud pigem USA-s kui Eestis, kuid kui hakkaks keegi Eestis seda kasutama ja "kaardistaks" mingi piirkonna ära, siis töötaks ka Eestis.   Inimesele kes suudab oma jalgadel kõndida ning ta isegi ei mõtle selliste probleemide peale, talle võib esialgu tunduda see veider ja "too extra". Tegelikkuses nii ei ole. Siin kohal tooks näite enda isiklikust elust. Gümnaasiumi ajal oli mul klassiõde, kes pidi igapäevaseks liikumiseks kasutama ratastooli ning kui ta tahtis Tallinnas käia ja oma asju aj

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (12. nädal)

Kujutis
 Rakenduse põhieesmärk on teha seda, mida sellelt oodatakse. Lisaks sellele on veel mitu olulist faktorit, mis muudavad rakenduse kasutamise meelepäraseks ja mugavaks, näiteks: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus ja rahulolu.  Järgnevas blogipostituses analüüsin kahte erinevat rakendust nende faktorite ja enda kogemuse põhjal. Kuidas mingi aspekt on täidetud või kehvasti täidetud. Spotify  Spotify on rakendus, mis võimaldab kuulata muusikat, podcaste ja sinna platvormile üles laetud helisalvestisi. Olles ise nii mobiiliäpi kui ka internetiversiooni pikaajaline kasutaja, võin väita, et spotify on kõiki sissejuhatuses toodud faktoreid kenasti jälginud arendusprotsessi käigus. * Õpitavus - Spotify õpitavuse teeb lihtsaks see, et seal ei ole väga üleliia funktsioone ja nuppe mida vajutada. Lisaks on see vägagi intuitiivne ja sarnane mitmete teiste muusikapleieriga.  Peale paari korda kasutamist on juba üsna selge kuidas äpp töötab. *Tõhusus -   Haakub kenasti eelmise punktiga, äpis on olemas &

Tarkvara arenduse- ja ärimudeli analüüs. (11. nädal)

Kujutis
  Discord   Discord on tasuta video, suhtluse ja " chattimise" tarkvara, mis on eelkõige mõeldud mänguritele. Selle kasutamine ei eelda mitte midagi muud, kui internetist allalaadimist ja kasutaja registreerimist. Discordi populaarsuse kasvamisega on seda hakanud kasutama ka koolid, ülikoolid ja isegi tööalaselt. Selle põhjuseks on tarkvara lihtsus ja lai funktsionaalsus mis teeb selle kasutamise mõnusaks ja kergeks igaühele. Eriti koroonapandeemia valguses on Discordi kasutamise lihtsus ja mugavus välja tulnud.  Discordi "kasutjate kordaja" kasvas pandeemia jooksul kolme kordseks. [1]  Discord pakub ka igakuist tasulist "Discord Nitrot". Selle staatuse omandamise korral tulevad sulle mõnned eelised võrreldes tavakasutajatega. Näiteks, võimalus teha endale "custom Discord avatar", rohkem erinevaid emotikone, võimalus saata chatis kuni 100MB faile, parem kvaliteet ekraanijagamise korral ja lisaks saad ka endale Nitro Badge, mis näitab, et omad se

"How To Become A Hacker" Eric S. Raymond arvustus. (10. nädal)

  Kogu see dokument räägib siis sellest, et kes on häkker ja mis omadused/eesmärgid häkkeril on. Kindlasti ei tohi võrrelda häkkerit ja kräkkerit. Minu üllatuseks ma eelnevalt ei teadnudki päris täpselt, et kes on häkker. Ma arvan, et suur osa ühiskonnast peab häkkereid hoopiski kräkkeriteks, seda kõike lihtsalt teadmatusest. Väga nõustun välja toodud põhioskuste punktidega. 1. Learn how to program.  See on selge, et IT lahendusi automatiseerida ja kasutajale mugavamaks muuta, on vaja osata programmeerida. Väga hästi on välja toodud, et mis on põhilised keeled ja miks neid on vaja. (HTML, Python jne.) 4. If you don't have functional English, learn it.  Igal riigil on olemas riigikeel, mille abil jagatakse infot ja tehakse muid asjaajamisi. Häkkeri kommuun on samuti nagu omaette "riik" kus "riigikeeleks" on inglise keel. Tihtipeale ei ole isegi teistes keeltes vajalikke tehnilisi sõnu või mõisteid olemas ja kui on siis teeb see mõistmise pigem raskemaks kui lihts

IT juhtimine ja riskihaldus (9. nädal)

 Firma edukus sõltub suuresti selle juhist. Tänapäeval on vaja eristutada teistest, et läbi lüüa. Juhi stiil määrab ära suuresti kas firma lööb läbi - või siis mitte. Steve Jobs  Steve Jobs oli üks Apple asutajatest.Tema mõtted lendasid tulevikus ja ta kujutas ette "oma aja võimatut" aga siiski suutis selle saavutada. Ta oli innovatiivne ja tahtis tihtipeale teha asju mida teised pidasid "võimatuks" või ennustasid selle ebaõnnestumist. Võib väita, et see oli ka üks põhjus miks ta vahepeal oma firmast vallandati. Ta oli juht ja võttis kalkuleeritud riske, mis tõid ka firma tohutu edukuse. Peale Jobsi vallandamist hakkas firmal halvasti minema ja kiiresti mõisteti, et Jobs on Apple eduvalem ja ta palgati uuesti, ning lõpuks oli temal jälle kogu võim Apples. Elon Musk  Elon Musk on teada tuntud kuju. Olgu siis selleks zip2 asutaja, Tesla või SpaceX. Teda võib pidada juhiks kui ka samal ajal mentoriks/õpetajaks. Miks ma seda arvan?  Musk ei ole kõigest juht, kes ütleb,